Käesolevad harjutused on välja töötatud koostöös taastusarst Eve Sooba ja füsioterapeut Ivi Abramiga.
Miks harjutused on olulised
NHS-i järgi on liikumine osteoartroosi üks olulisemaid ravimeetodeid sõltumata vanusest ja vormist. Kava peaks sisaldama nii lihaseid tugevdavaid kui ka üldist vastupidavust parandavaid harjutusi. Kuigi valu tõttu võib tunduda, et liikumine teeb halvemaks, aitab regulaarne liikumine tavaliselt sümptomeid leevendada. Liiga palju või vale liikumine võib aga liigeseid kahjustada, seepärast tasub järgida perearsti või füsioterapeudi koostatud kava.
NHS soovitab üldise tervise hoidmiseks vähemalt 150 minutit mõõdukat aeroobset liikumist nädalas (nt rattasõit või kiire kõnd) ning lihaseid tugevdavaid harjutusi vähemalt kahel päeval nädalas. Abiks on ka hea kehahoiak ja pikalt ühes asendis olemise vältimine.
Kuidas harjutada ohutult
Alusta väikese korduste arvuga ja suurenda koormust järk-järgult. Kerge ebamugavus harjutuste ajal on võimalik, kuid kui valu järsku tugevneb või liiges paistetab, tee paus ja küsi nõu arstilt või füsioterapeudilt. Regulaarsus on olulisem kui intensiivsus: lühikesed igapäevased harjutused on kasulikumad kui harvad pikad treeningud.
NHS-i järgi muudab ülekaal või rasvumine osteoartroosi sageli hullemaks, sest see koormab liigeseid, eriti keharaskust kandvaid põlvi ja puuse. Ülekaalu korral aitavad kaalu langetada liikumine ja tervislikum toitumine; uue treeningkava võiks enne arutada perearsti või füsioterapeudiga.
NHS-i järgi on osteoartroos pikaajaline seisund, mida ei saa välja ravida, kuid see ei pruugi aja jooksul halveneda ja võib mõnikord järk-järgult paraneda. Sümptomeid leevendavad mitmed ravivõimalused.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Äkilise tugeva liigesevalu koos liigese punetuse, kuumuse või palavikuga pöördu kohe arsti poole; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Allikad
- NHS: Osteoarthritis – treatment and support
- NHS: Osteoarthritis
- Tervisekassa: Perearsti nõuandetelefon 1220
Liikumine puusaliigese artroosi korral
Eesti Reumatoloogia Seltsi tunnustatud patsiendijuhendi järgi on artroosi ennetuses ja ravis oluline füüsilise aktiivsuse säilitamine. Soovitatav on regulaarne liikumine vähemalt 60 minutit päevas, kasvõi 10 minuti kaupa. Spordiala peaks liigest vähe traumeerima: sobivad kõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine ja vesivõimlemine.
- Eriti kasulikud on treeningud, mis tugevdavad kehatüve, vaagnavöötme, tuhara- ja jalalihaseid ning sisaldavad venitusi ja puusaliigese liikuvust soodustavaid harjutusi.
- Aeroobsele treeningule lisaks sobivad jõuharjutused kummilindi või jõumasinatega.
- Tee iga kord ka venitusharjutusi.
- Koormata liigeseid valu piirini – üle valu võimlemine ei ole tervislik.
Juhendi järgi võib puusaliigese artroos avalduda ka reiest põlve kiirguva valuna. Põlve kohta loe: põlveliigese artroos. Jalalaba harjutused leiad siit: harjutused labajalale.