Artroosi täpne põhjus ei ole teada, kuid teada on mitmed riskitegurid.
Kõhre lagunemine
Liigestes tekib pidevalt väike kahjustus, mida keha parandab. Artroosi korral kõhr laguneb.
Riskitegurid
Vanus, liigesevigastus, muud liigesehaigused, pärilikkus, rasvumine ja naissugu.
Ülekoormus
Liigeseid sageli ja liigselt koormav töö või sport võib riski suurendada.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi laguneb osteoartroosi korral luude otsi kattev kaitsev kõhr, mis põhjustab valu, turset ja liikumisraskusi; tekkida võivad luukasvud. Täpne põhjus ei ole teada, kuid riski suurendavad liigesevigastus, muud liigesehaigused (nt reumatoidartriit või podagra), vanus, pärilikkus, rasvumine ja naissugu.
WHO andmetel elas 2019. aastal maailmas osteoartroosiga umbes 528 miljonit inimest – 113% rohkem kui 1990. aastal. Umbes 73% neist on vanemad kui 55 aastat ja 60% on naised. Kõige sagedamini haaratud liiges on põlv, järgnevad puus ja käsi. WHO rõhutab, et osteoartroos ei ole vananemise vältimatu tagajärg.
NHS soovitab üldise tervise hoidmiseks vähemalt 150 minutit mõõdukat aeroobset liikumist nädalas (nt rattasõit või kiire kõnd) ning lihaseid tugevdavaid harjutusi vähemalt kahel päeval nädalas. Abiks on ka hea kehahoiak ja pikalt ühes asendis olemise vältimine.
NHS-i järgi on osteoartroos seisund, mis muudab liigesed valulikuks ja jäigaks. See on kõige levinum liigesepõletiku ehk artriidi vorm. Peamised sümptomid on liigesevalu, jäikus ja liikumisraskused; mõnel esineb ka turset, hellust ning krigisevat või naksuvat heli liigutamisel.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Äkilise tugeva liigesevalu koos liigese punetuse, kuumuse või palavikuga pöördu kohe arsti poole; eluohtliku seisundi korral helista 112.