Artriit on liigesehaigus, mille alateadlik mõju elukvaliteedile võib olla märkimisväärne. See haigus ei erista vanust, sugu või elustiili, kuid selle mõju inimese elule võib olla laastav. Peamised sümptomid on liigesevalu ja turse, nõrkus, väsimus ja mõnikord palavik.
Artriit annab endast märku sageli liigeste hommikuse jäikuse ja ebaühtlase valu näol. Esialgu võib artriit mõjuda pigem tüütuna, kuid aja jooksul võib see oluliselt piirata liikumisvõimet ning mõjuda isegi invaliidistavana. Artriidi progresseerudes võivad liigesed deformeeruda ja moodustuda kontraktuure, mis piiravad liigeste liikuvust veelgi.
On olemas rohkem kui sada tüüpi artriiti ning sellele vaatamata on peamisi põhjuseid kahte liiki: põletikuline artriit ja degeneratiivne ehk kulumisartriit. Põletikulise artriidi, nagu reumatoidartriidi, puhul on põhjuseks immuunsüsteemi rike, mis kahjustab oma liigeseid. Degeneratiivses artriidis, mis on kõige levinum vorm, kuluvad liigesed ajaga.
Artriidi raviks on mitmeid võimalusi, mis ulatuvad ravimitest elustiili muutusteni. Peamine eesmärk on valu leevendamine ja liigeste funktsiooni säilitamine või parandamine. Füsioteraapia on oluline osa ravis, aidates säilitada liikuvust, leevendada valu ja tugevdada lihaseid. Mõnedel juhtudel võib osutuda vajalikuks kirurgiline sekkumine, et parandada liigese funktsiooni või asendada kulunud liigest.
Kokkuvõtvalt, artriit on salakaval haigus, mis võib oluliselt mõjutada inimese elukvaliteeti. Selle hoolikas jälgimine ja õigeaegne ravi aitavad vältida selle kõige kahjulikumaid tagajärgi. Arsti poole pöörduge kindlasti juhul, kui liigesed on pidevalt valulikud, paistes või jäigad. Kuigi artriiti ei saa alati ära hoida, saab tema mõju elule siiski oluliselt vähendada.