Artroos ehk osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus. Sellel lehel on kokku võetud kontrollitud teave haiguse olemuse, sümptomite, põhjuste ja ravi kohta. Teave põhineb NHS-i ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) materjalidel.
Mis on artroos?
Osteoartroosi korral laguneb luude otsi kattev kaitsev kõhr. See põhjustab liigesevalu, jäikust, turset ja liikumisraskusi. Haigus areneb tavaliselt aeglaselt ja haarab kõige sagedamini põlvi, puusi ja käte väikesi liigeseid.
Sümptomid
Peamised sümptomid on valu ja jäikus. Loe lähemalt: artroosi sümptomid, liigesejäikus ja liigesevalu.
Kellel tekib
Risk kasvab vanusega ning on suurem naistel, ülekaaluga inimestel ja pärast liigesevigastust. WHO järgi ei ole osteoartroos siiski vananemise vältimatu tagajärg.
Ravi
Haigust ei saa välja ravida, kuid see ei pruugi halveneda. Sümptomeid leevendavad liikumine, kaalulangetus, valuvaigistid ja abivahendid; rasketel juhtudel liigeseprotees. Lisateavet leiad artroos.ee avalehelt.
Loe lisaks
Vaata ka meie lehti artroosi ravi, nõuanded igapäevaeluks, mis põhjustab artroosi, mida saab ise teha, taastusravi harjutused ja artikleid vene keeles.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on osteoartroos seisund, mis muudab liigesed valulikuks ja jäigaks. See on kõige levinum liigesepõletiku ehk artriidi vorm. Peamised sümptomid on liigesevalu, jäikus ja liikumisraskused; mõnel esineb ka turset, hellust ning krigisevat või naksuvat heli liigutamisel.
NHS-i järgi võib osteoartroos tabada peaaegu iga liigest, kuid kõige sagedamini põhjustab see probleeme põlvedes, puusades ja käte väikestes liigestes. Sageli on sümptomid korraga vaid ühes või mõnes liigeses.
NHS-i järgi võivad osteoartroosi sümptomid tulla ja minna hoogudena, olles seotud aktiivsuse ja isegi ilmaga. Liiges võib olla hell, pärast pikemat liikumatust valulikum ja jäigem, tavalisest pisut suurem või „muhklik“; liikumisulatus võib väheneda ning lihased nõrgeneda.
NHS-i järgi laguneb osteoartroosi korral luude otsi kattev kaitsev kõhr, mis põhjustab valu, turset ja liikumisraskusi; tekkida võivad luukasvud. Täpne põhjus ei ole teada, kuid riski suurendavad liigesevigastus, muud liigesehaigused (nt reumatoidartriit või podagra), vanus, pärilikkus, rasvumine ja naissugu.
NHS-i järgi võib perearst osteoartroosi kahtlustada, kui oled 45-aastane või vanem, liigesevalu süveneb liigese kasutamisel ning hommikune jäikus puudub või kestab alla 30 minuti. Röntgen- või vereanalüüse ei ole tavaliselt vaja, kuid neid võidakse teha muude põhjuste, näiteks reumatoidartriidi või luumurru välistamiseks. Pikk hommikune jäikus võib viidata reumatoidartriidile.
WHO andmetel elas 2019. aastal maailmas osteoartroosiga umbes 528 miljonit inimest – 113% rohkem kui 1990. aastal. Umbes 73% neist on vanemad kui 55 aastat ja 60% on naised. Kõige sagedamini haaratud liiges on põlv, järgnevad puus ja käsi. WHO rõhutab, et osteoartroos ei ole vananemise vältimatu tagajärg.
NHS-i järgi on osteoartroos pikaajaline seisund, mida ei saa välja ravida, kuid see ei pruugi aja jooksul halveneda ja võib mõnikord järk-järgult paraneda. Sümptomeid leevendavad mitmed ravivõimalused.
NHS-i järgi on liikumine osteoartroosi üks olulisemaid ravimeetodeid sõltumata vanusest ja vormist. Kava peaks sisaldama nii lihaseid tugevdavaid kui ka üldist vastupidavust parandavaid harjutusi. Kuigi valu tõttu võib tunduda, et liikumine teeb halvemaks, aitab regulaarne liikumine tavaliselt sümptomeid leevendada. Liiga palju või vale liikumine võib aga liigeseid kahjustada, seepärast tasub järgida perearsti või füsioterapeudi koostatud kava.
NHS-i järgi sõltub valuvaigisti valik valu tugevusest ja teistest haigustest. Kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID) – ka kreemina, mis võib eriti aidata põlve- ja käeliigeste korral. NSAID-tabletid ei pruugi sobida astma, maohaavandi, stenokardia või varasema infarkti või insuldi korral; sageli määratakse koos nendega maokaitseravim. Paratsetamool ei aita paljudel kuigi hästi. Opioide määratakse kõrvaltoimete tõttu tavaliselt lühiajaliselt.
NHS-i järgi võivad osteoartroosi valu leevendada sooja- või külmakompressid, sobivad jalanõud ja abivahendid, mis vähendavad liigeste koormust igapäevatoimingutes. Väikesel osal juhtudest, kui muu ravi ei aita või kahjustus on väga raske, tehakse operatsioon liigese parandamiseks, tugevdamiseks või asendamiseks.
WHO järgi aitavad liikumine ja tervislik toitumine tugevate lihaste ja normaalse kehakaalu hoidmiseks sümptomeid vähendada. Liigeseproteesi operatsioon – kõige sagedamini puusa ja põlve – vähendab rasketel juhtudel valu ja taastab liikuvuse. Enamiku ravijuhiste järgi ei ole opioidid, glükoosamiin ja viskosupplementatsioon osteoartroosi korral tõhusad ning tüvirakuravi kasu kohta ei ole piisavalt tõendeid.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Äkilise tugeva liigesevalu koos liigese punetuse, kuumuse või palavikuga pöördu kohe arsti poole; eluohtliku seisundi korral helista 112.