Autor: Wanda Simmmons

Hüppeliigese valu ja artroos: põhjused, ennetus ja ravi

Märkus: Artikkel on üldine teave ega asenda arsti hinnangut, diagnoosi ega ravi. Pöörduge tervishoiutöötaja poole, kui sümptomid tekitavad muret. Hüppeliiges kannab igal sammul keha raskust. Valu võib tulla nikastusest, ülekoormusest, kõhre kulumisest (osteoartroos) või põletikust. Wikipedia kirjeldab osteoartroosi kui liigesekõhre kulumishaigust, millega kaasneb valu, jäikus ja liikuvuse vähenemine. Hüppeliigese piirkonnas võib valu tunda kõndides, treppidel […]

Sõrmeliigeste artroos – Heberdeni ja Bouchardi sõlmed, sümptomid ja käeharjutused

Sõrmeliigeste ehk labakäe artroos on artroosi vorm, mis mõjutab sõrmede väikeseid liigeseid. See artikkel põhineb Eesti Reumatoloogia Seltsi osteoartroosi ravijuhendil. Üldist infot artroosi kohta leiad artiklist liigese kulumine ehk osteoartroos. Heberdeni ja Bouchardi sõlmed Heberdeni sõlmed tekivad sõrmede tipmistele (distaalsetele) liigestele. Bouchardi sõlmed tekivad sõrmede keskmistele (proksimaalsetele) liigestele. Ravijuhendi järgi esinevad Heberdeni sõlmed naistel ligikaudu […]

Põlveliigese artroos – sümptomid, riskitegurid ja leevendamine

Põlveliiges on inimese suurim liiges. Põlveliigese artroosi ehk gonartroosi korral kõhre pindmised kihid lõhenevad ja murenevad ning kõhrealused luud hakkavad üksteise vastu hõõrduma, mistõttu tekivad valu, turse ja liikuvuse vähenemine. See artikkel põhineb Eesti Reumatoloogia Seltsi ja Eesti Taastusarstide Seltsi tunnustatud patsiendijuhendil. Üldisemalt loe: liigese kulumine ehk osteoartroos. Põlveliigese artroosi tüüpilised tunnused valu põlvedes, eriti […]

Organismi diagnostika ja tervisekontroll

Organismi diagnostika määratlemine Organismi diagnostika on protsess, mille käigus määratakse inimese terviseseisund. See hõlmab erinevaid uuringute ja testide tegemist. Need uuringud aitavad avastada haigusi, vaevusi või riske. Diagnostika annab arsti nõuannete aluseks. Tervisekontrolli olulisus Tervisekontroll on regulaarne protsess, mille käigus jälgitakse inimese tervist. See aitavad tuvastada võimalikke tervisemuresid enne, kui need muutuvad tõsisteks haigusteks. Tervisekontrolli […]

Abivahendid ja toetav ravi artroosi korral: põhjalik juhend igapäevaeluks

Ravimid ja liikumine on artroosi ravi tuntuimad osad, kuid igapäevaelu teevad sageli kergemaks hoopis lihtsad abivahendid ja toetavad ravivõtted. Selles juhendis koondame NHS-i kontrollitud teabe sellest, millised vahendid ja võtted aitavad, millised mitte, ning kuidas leida endale sobivad lahendused. Sooja- ja külmakompressid NHS-i järgi võivad soojad või külmad kompressid mõnel inimesel valu ja sümptomeid leevendada. […]

Artroosi operatsioon: millal liigeseprotees on vajalik ja mida oodata

Paljud artroosiga inimesed küsivad varem või hiljem, kas nende liiges vajab operatsiooni. Vastus on enamasti eitav: NHS-i järgi on operatsioon vajalik vaid väikesel osal juhtudest. Selles juhendis selgitame Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenuse NHS ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) materjalide põhjal, millal operatsiooni kaalutakse, milliseid operatsioone tehakse ja mida neilt realistlikult oodata. Juhend ei asenda ortopeedi nõuannet. Kõigepealt […]

Gripi ennetus ja vaktsineerimine kroonilise haigusega

Pikaajaliste haigustega inimestel on gripi ennetamine eriti oluline. Vaktsiin NHS-i järgi soovitatakse osteoartroosiga inimestele sageli igal sügisel gripivaktsiini. Teave Gripi kohta leiab teavet lehtedelt gripp.ee, Terviseamet, WHO ja CDC. Pärast haigust Alusta liikumist järk-järgult. Mida ütlevad usaldusväärsed allikad NHS-i järgi on osteoartroos pikaajaline seisund, mida ei saa välja ravida, kuid see ei pruugi aja jooksul […]

Järgmine lehekülg »