Valu tõttu tahaks liigest säästa, kuid liikumine on osteoartroosi üks olulisemaid ravimeetodeid.
Liikumine aitab
Regulaarne liikumine tugevdab lihaseid, mis toetavad liigest, ja aitab hoida normaalset kehakaalu.
Õige koormus
Liiga palju või vale liikumine võib liigest kahjustada, seepärast järgi füsioterapeudi kava.
Alusta rahulikult
Alusta kergest koormusest ja suurenda seda järk-järgult.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi on liikumine osteoartroosi üks olulisemaid ravimeetodeid sõltumata vanusest ja vormist. Kava peaks sisaldama nii lihaseid tugevdavaid kui ka üldist vastupidavust parandavaid harjutusi. Kuigi valu tõttu võib tunduda, et liikumine teeb halvemaks, aitab regulaarne liikumine tavaliselt sümptomeid leevendada. Liiga palju või vale liikumine võib aga liigeseid kahjustada, seepärast tasub järgida perearsti või füsioterapeudi koostatud kava.
NHS soovitab üldise tervise hoidmiseks vähemalt 150 minutit mõõdukat aeroobset liikumist nädalas (nt rattasõit või kiire kõnd) ning lihaseid tugevdavaid harjutusi vähemalt kahel päeval nädalas. Abiks on ka hea kehahoiak ja pikalt ühes asendis olemise vältimine.
Korduma kippuvad küsimused
Kas valu korral tohib liikuda? Jah, sobiv liikumine leevendab tavaliselt sümptomeid.
Milline liikumine sobib? Lihaseid tugevdav ja vastupidavust parandav.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Räägi perearstiga, kui liigesevalu, jäikus või turse ei möödu, kui need segavad igapäevaelu või kui valuvaigistid ei aita. Kiiresti otsi abi, kui liiges muutub äkki punaseks, kuumaks ja väga valulikuks või kui liigesevaluga kaasneb palavik.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi muudab ülekaal või rasvumine osteoartroosi sageli hullemaks, sest see koormab liigeseid, eriti keharaskust kandvaid põlvi ja puuse. Ülekaalu korral aitavad kaalu langetada liikumine ja tervislikum toitumine; uue treeningkava võiks enne arutada perearsti või füsioterapeudiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Äkilise tugeva liigesevalu koos liigese punetuse, kuumuse või palavikuga pöördu kohe arsti poole; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Artroosi staadiumid – kuidas haiguse astet hinnatakse
Ingliskeelse Vikipeedia järgi on artroos (osteoartriit) liigesekõhre ja selle all oleva luu kahjustusest tekkiv degeneratiivne liigesehaigus. Hinnanguliselt on maailmas 240 miljonit inimest, kelle liikumist artroos piirab. Kõige sagedasemad sümptomid on liigesevalu ja jäikus, mis süvenevad tavaliselt aastate jooksul aeglaselt.
Artroosi astet hinnatakse sageli röntgenpildi järgi. Puusa- ja hüppeliigese puhul on enim kasutatav Kellgreni–Lawrence’i (KL) skaala, mille staadiumid on lihtsustatult järgmised:
- 1. staadium (kahtlane): liigesepilu võimalik ahenemine ja väikeste luukasvude (osteofüütide) teke.
- 2. staadium (kerge): selged osteofüüdid ja võimalik liigesepilu ahenemine.
- 3. staadium (mõõdukas): mitu osteofüüti, selge liigesepilu ahenemine, luu tihenemine (skleroos) ja võimalik luu deformatsioon.
- 4. staadium (raske): suured osteofüüdid, tugevalt ahenenud liigesepilu, tugev skleroos ja kindel luu deformatsioon.
Põlve puhul kasutatakse ka teisi süsteeme, näiteks IKDC ja Ahlbäcki skaalat. Oluline on teada, et ravi valik ei sõltu ainult röntgenpildist. Vikipeedia järgi lähtutakse ravi valikul valust ja funktsiooni langusest, röntgen on abiks näiteks operatsiooni planeerimisel. Seega võib kerge röntgenleiuga inimesel olla tugev valu ja vastupidi.
Miks liikumine aitab igas staadiumis
Kuna valu tõttu on raske liikuda, võivad lihased nõrgeneda, mis omakorda koormab liigest rohkem. Seepärast on liikumine ja lihaste tugevdamine ravi alus nii varases kui ka hilisemas staadiumis. Ülekaal, varasem liigesevigastus ja suure liigesekoormusega töö suurendavad artroosi riski. Loe ka liigesepõletiku põhjustest ja ravist ning kõõlusepõletikust.
Varased muutused kõhres
Ingliskeelse Vikipeedia järgi toimuvad artroosi kõige varasemas staadiumis kõhres peened biokeemilised muutused juba enne, kui röntgenpildil midagi näha on. Terve kõhre veesisaldus püsib tasakaalus, sest kollageenkiud ja proteoglükaanid hoiavad seda paigal. Kui see tasakaal rikneb, muutub kõhr koormusele tundlikumaks. Seepärast tasub liigesevalu korral liikumisharjumusi muuta võimalikult vara, mitte oodata, kuni röntgenis ilmnevad selged muutused.