Osteoartriit on täiskasvanute hulgas üks levinuimaid liigeste haigusi, mida iseloomustavad valulikud ja jäigad liigesed. Tavaliselt ilmnevad sümptomid aeglaselt ja halvenevad aja jooksul.

Mis on osteoartriit?

Osteoartriit ehk ohatis on krooniline liigesehaigus, mis nõrgestab liigeste kõhre. Liigese kõhr on sile ja elastne kude, mis katab ja kaitseb liigesepindu ning tagab luu liikumise liigeses. Haigus progresseerub aeglaselt ja põhjustab liigese kõhre kulumist ja hävitamist, mis lõpuks viib liigese ruumi ahendamiseni ja luude vahelise hõõrdumiseni.

Mis on selle põhjused ja riskifaktorid?

Osteoartriidi tekkimisele võivad kaasa aidata mitmed erinevad tegurid. Näiteks vanus, sugu, geneetiline eelsoodumus, ülekaal, liigeste ülekoormus või vigastused. Samuti võivad haiguskulgu mõjutada üldine terviseseisund, teised haigused ja elustiil.

Kuidas osteoartriiti ära tunda ja ravida?

Osteoartriiti saab diagnoosida arst läbi erinevate meetodite, nagu füüsiline läbivaatus, röntgen, vereanalüüs ja teised uuringud. Enamasti on haiguse peamiseks sümptomiks valu liigestes, eriti pärast liigese kasutamist või pikka perioodi puhkamist. Liiges võib olla jäik, turse võib tekkida ja mõningatel juhtudel võib esineda isegi liikumisraskusi.

Osteoartriidi ravi sõltub haiguse staadiumist ja ulatusest ning patsiendi üldisest terviseseisundist. Ravi eesmärgiks on valu leevendada, liikuvust parandada ja haiguse progresseerumist aeglustada. Selleks võidakse kasutada ravimeid, füsioteraapiat, elustiilimuutusi ja mõnikord ka kirurgiat.

Kokkuvõtteks

Osteoartriit on levinud krooniline haigus, millel on võimalik märkimisväärselt mõjutada inimese elukvaliteeti. Kuigi selle täpne põhjus on teadmata ja ravi on enamasti sümptomaatiline, on haiguse varajase avastamisega võimalik aeglustada haiguse progresseerumist ja parandada elukvaliteeti. Peamine on meeles pidada, et osteoartriit ei ole vananemisprotsessi normaalne osa ja ei pea olema paratamatu. Saame selle ennetamisel väga palju ise ära teha.