Üks enimlevinud, töövõimet ja elukvaliteeti halvendavatest vaimsetest kõrvalekalletest on osteoartriit. Osteoartriit mõjutab maailma elanikkonnast tinglikult kolmandikku, eriti 50 aastastel ja vanematel inimestel. Sellisel juhul on tegemist tohutult laia kandepinnaga tervisehädaga.

Osteoartriit – millist haigust see kannab?

Osteoartriit on aeglaselt kulgev liigeseliigutusi piirav haigus, mida meditsiinilises terminoloogias nimetatakse ka degeneratiivseks liigesekõhre haiguseks. See haigus vähendab suurel määral inimese elukvaliteeti – liigesevalu muudab liikumise raskemaks ja vähendab selle ulatust.

Põhimõtteliselt võib osteoartriit mõjutada mis tahes liigest, kuid enimlevinud on selle haiguse esinemine puusa-, põlve- ja käeliigestes. Haiguse progresseerumisel muutub valu pidevaks ning võivad tekkida vormimuutused liigeses, mis omakorda põhjustavad liikumisraskusi.

Mis põhjustab osteoartriit?

Põhilised osteoartriidi tekkimist soodustavad tegurid on geneetiliste omaduste kõrval ülekaal ning liigne füüsiline koormus liigestele. Haiguse progresseerumise kiirus oleneb suurel määral just nendest riskiteguritest. Kõige keerulisem on olukord siis, kui tegemist on kõigi kolme teguri kombinatsiooniga.

Kuidas leevendada osteoartriidi mõju?

Kuigi osteoartriidi ravi on keeruline, on olemas mitmeid viise haiguse mõju leevendamiseks. Esiteks, valu leevendavad ravimid ning füsioteraapia aitavad hoida lihaseid toonuses, parandades seeläbi liigese liikuvust ja stabiilsust. Teiseks, on oluline püüda säilitada normaalne kehakaal, et vähendada liigesele langevat koormust.

Osteoartriit – järgi õigeaegselt märke!

Kokkuvõtlikult – osteoartriit on haigus, mis mõjutab enamikku meist varem või hiljem. Seetõttu on oluline teada selle haiguse põhjuseid, riskitegureid ning võimalusi selle mõju vähendamiseks. Kõige olulisem on aga järgida oma keha, sest osteoartriidi esimesteks sümptomiteks võivad olla just nimelt korduvad või pidevad liigesvalud. Ära oota liiga kaua, vaid pöördu õigeaegselt arsti poole.