Artriit on krooniline haigus, mis mõjutab liigeseid ning millega võib kaasneda põletik, nõrkus, liigesevalu ja turse. See on vaevus, mille all kannatab palju täiskasvanuid üle maailma, kuid mida sageli ei oska inimesed ära tunda.

Mis on artriit?

Artriit on termin, mida kasutatakse üle 100 erineva liigesehaiguse nimetamiseks. Tavalisemad nende hulgas on osteoartroos, reumatoidartriit ja podagra. Need võivad mõjutada nii eakaid, kui ka noori ning nii mehi, kui naisi, kuid on siiski tavalisemad vanemas eas.

Haigus tekib, kui liigese kõhre hakkab lagunema või kui liiges muutub põletikuliseks. See põhjustab tihti ebamugavust ja valu. Valu võib olla erineva intensiivsusega alates kergest ebamugavusest kuni tugeva ja piirava valuni.

Artriidi põhjused ja sümptomid

Artriidi põhjused võivad olla genetilised, kuid lisaks mõjutavad seda teatud elustiili valikud ja keskkonnategurid nagu näiteks: nikotiini tarbimine, alkoholi liigtarbimine, ülekaal, stress ja puudulik liikumine.

Artriidi sümptomid varieeruvad suurelt sõltuvalt haiguse tüübist, kuid mõned levinumad tunnused on: liigesevalu, paistetus, punetus ja soojus, liigese jäikus, palavik või väsimus.

Artriidi ravi ja ennetus

Artriiti ei saa täielikult ravida, kuid sümptomeid on võimalik kontrolli all hoida ning häirivate sümptomite intensiivsust leevendada. Oluline on teha koostööd arstiga, et leida sobiv raviplaan.

Artriidi ennetusse saab panustada aktiivse elustiiliga, tasakaalustatud toitumisega, piisava puhkusega ning vajadusel ka medikamentoosse raviga. Artriidi ravi võib hõlmata füüsilisi harjutusi, meditsiinilisi ravimeetodeid, füsioteraapiat ja mõnel juhul operatsioone.

Kokkuvõttes, on oluline artriidi sümptomeid osata märgata, sest õigeaegne abi parandab elukvaliteeti. Kui Te märkate endal või lähedastel artriidi sümptomeid, võtke ühendust arstiga. Samuti on oluline oma tervise eest hoolitseda ja tegeleda ennetustööga, et vähendada artriidi tekkimise riski.